LIIA HÄNNI: „Põhiseaduse tegemisel oli kõneks risk, et populaarsust nautiv president võib riigikogu kui institutsiooni positsiooni nõrgendama hakata.“

Liia Hänni, astrofüüsik, endine poliitik, Eesti põhiseaduse üks autoreid, 25. jaanuar 2024

Nagu võiski arvata, meeldib presidendi otsus jätta osa riigikogu liikmeid vabariigi aastapäeva vastuvõtule kutsumata, väga paljudele. Kuna nii praegune, kui kõik varasemad iseseisvuse taastanud Eesti presidendid (v.a. President Meri 2. ametiaja 1. vastuvõtt), on Riigikogu liikmeid kutsega austanud, siis tundus, et sellest on kujunenud Eesti kui parlamentaarse riigi traditsioon. Aga ei, sest sel aastal ei jätku kõigi rahvaesindajate jaoks ruumi. Teema tundub lausa pisiasi julgeoleku, õpetajate streigi ja teiste riigielu keerukuste taustal. Aga kas ikka on?

Traditsioonid kuuluvad iseseisva riigi juurde ja nende ülesütlemine ruumipuudusele viidates tundub liiga kergekäeline, et seda tõsiselt võtta. Küllap tekkis presidendil kiusatus obstruktsiooni ja usaldushääletuste küüsis vaevlevale riigikogule sel moel oma rahuolematust väljendada.

Iseasi, kas riigikogu niigi madalat autoriteeti avalikkuse silmis veelgi madaldav olukord vabariigi aastapäeva kaunistab ja parlamentaarset demokraatiat tugevdab. Põhiseaduse tegemisel oli kõneks risk, et populaarsust nautiv president võib riigikogu kui institutsiooni positsiooni nõrgendama hakata.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?