IN MEMORIAM VÄINO UIBO: „Võõras mees on sealpool Linnuteed.“

Möödunud kevadel tõi Väino Uibo (07.10.1942–24.01.2024) Saaremaa rahvateatriga vaatajate ette lavastuse „Eesriie avaneb“. 24. jaanuaril tema elu eesriie sulgus. Näitleja ja lavastajana tuntud ning koos poeg Toomasega end eestlaste mällu ja südamesse laulnud Väino Uibo kodu on nüüd sealpool Linnuteed.

„Mööda kirmetist roomab kui tuhkuva põndaku ving, üle pimeda maa lendab põhja üks helendav hing...“ laulsid isa-poega Väino ja Toomas Uibo mitu aastakümmet tagasi Peep Ilmeti sõnadele viisistatud „Valeva veelinnu lendu“. Koos laulsid nad ka varjust ja Linnuteest, mille taha võõras mees väikest poissi kaasa võtta ei saa. Ja paljust muust.

„Ah et millest mõtlen?“ – nende sõnadega alustas Väino Uibo oma postitusi Facebookis. Kirjutas avalalt ja vahetult, mida maailmaasjadest arvas, ning muheda huumoriga ka enda viperustest ja juhtumustest. „Olen lihtsalt huumorist läbi imbunud, huumor on mulle alati meeldinud ja juba lapsepõlvest saati olen ma igasuguseid vingerpusse välja mõelnud. Minuga alalõpmata midagi juhtub, kusjuures mõni teine ei pruugi neid juhtumisi tähelegi panna,“ rääkis ta 2022. aasta novembris ajakirjanik Jaanus Kullile. Nii kirjutab ta näiteks üpris eriskummalisest kõnest automüüjaga, kes andis oma kõnemaneeriga kuhjaga põhjust vihastamiseks. Väino Uibo aga ei vihastanud, vaid vaatles olukorda heatahtlikult, sõbraliku muigega. Nagu etendust laval. Näitleja Andres Otsa utsitamisel jõudsid tema lookesed ka kaante vahele ja nii nägi ilmavalgust raamat „Naeru varjus läbi elu“.