KAUGED JA IGAVAD? Rahva silmis vähetähtsaid europarlamendi valimisi kimbutab madal valimisaktiivsus
Juunis toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel on võimalik oma hääl anda enam kui 400 miljonil inimesel. Heal juhul haaravad sellest võimalusest kinni pooled. Miks suhtutakse neisse valimistesse niivõrd leigelt ja kellele ennustatakse edu?
Viimati toimusid Euroopa Parlamendi valimised 2019. aasta mais ehk sisuliselt viis aastat tagasi. Toona oli valimisaktiivsus 50,7% – viimaste aastakümnete kõrgeim! Selline osalus rõõmustas Euroopa Liidu tähtsamaid asjapulki ning kõlavalt kuulutati, et see on märk europarlamendi tugevnemisest ja usaldusväärsuse kasvust. Tõsiasi on aga see, et hääletama otsustasid tulla vaid pooled valimisõiguslikud ELi kodanikud.
„2019. aasta valimised olid pöördepunktiks. See oli muutuste algus, mis loodetavasti jätkub 2024. aastal,“ mainis valimiste kampaaniajuht Philipp Schulmeister toona. Ent kas tema lootused peavad paika ja näemegi tänavu veelgi suuremat valimisaktiivsust? Sellele on keeruline vastata. Ülemaailmsed kriisid ja paremäärmuslike jõudude esile kerkimine võib tõesti aktiivsust suurendada, ent jätkuvalt on tegemist eurooplaste jaoks kõige „igavamate“ valimistega.