VENESTAMISE SÜMBOL | Jaanus Nurmoja: peame rääkima obeliski asemel Sibula-Sanja lahkumisest

Kas pole kummaline? Tallinna võimuliidu eriti isamaaline osapool nõuab kategooriliselt, et linnapildist eemaldataks monument, mis on pühendatud punaväe lahkumisele ning sisuliselt ka Nõukogude kohtu esimese surmaohvri mälestusele. Samal ajal seisab Mordori peasümbol Eestis häirimatult Toompea lossi vastas, uhkeldab oma sibulatega „kilukarbil“, näitab järjekindlalt maale ja merele, et siin on Vene linn ja täidab niimoodi juba 124 aastat „venestamiskuberneri“ soovi – vaenuliku sümboolikaga võitlejate leeris aga valitseb kõrvulukustav vaikus!

Mis on siis meie sõnum? Et Vene impeeriumi vallutusretkedele ja kuritegudele meie endi ja teiste vastu läbi aegade vaatame vaikides läbi sõrmede, punalaevastiku lahkumise Tallinnast vahetult enne Eesti iseseisvuse väljakuulutamist aga mõistame hukka (see on küll vaid minu tõlgendus obeliski võimalikule eemaldamisele) ? Või siiski vastupidi?

1960. aastal Maarjamäele rajatud obelisk pühendati ametlikult punalaevastiku evakueerimisoperatsioonile, mida tuntakse Jääretke nime all. See „kangelaslik põgenemine“ oli Eesti poolt vaadates mõistagi meeldiv sündmus.