Sõda on pannud Ruslan Trochynskyi elu mitmel moel proovile: „Mulle öeldakse, et mis sa siin targutad, mine Ukrainasse ja kaitse seda!“

„Minu poeg on praegu 11, temavanused lapsed Ukrainas on kasvanud põhimõtteliselt esimestest elupäevadest sõjaga. Nad on näinud, kuidas kas sellel kuul või sellel aastal on keegi hukkunud – isa, onu, vend... Nad teavad, mis sõda on, kuidas õhuhäire korral reageerida, kuhu joosta – kõik see on jalalihastes olemas. Nad oskavad droone käsitseda, oskavad püssi lasta.“ Ukraina juurtega muusik Ruslan Trochynskyi (47) leiab, et ka Eestis tuleks tsiviilkaitse ja sõjaline õpetus taas koolide õppekavva võtta, sest kui sõda on juba meie õuel, pole enam õppimiseks aega.

Kas keegi on sulle kirjutanud ka, et viska nüüd see pasun käest, võta Kalašnikov ja mine oma kodumaad kaitsma? „Jaa, selliseid kirju sain päris algusest peale,“ muigab Ruslan.

Kõige rohkem tuli selles stiilis sõnumeid valimiste ajal, kui muusik Eesti 200 ridades parlamenti pürgis. „Mõtlesin, et tahan oma teadmiste ja oskustega Eesti jaoks midagi olulist teha – kultuuris, sidemetes Ukrainaga – ja astusin parteisse. Siis hakkas järjest kirju tulema: „Mis sa siin targutad, mees, mine Ukrainasse ja kaitse seda!“ Tagantjärele on Ruslan aru saanud, et ju need olid võistlevate erakondade aktivistid, kes sellisel moel valimiskampaaniat tegid. Kibestunud, vihased inimesed.