JUHTKIRI | Põgenike elu ei saa pausile panna

Sõjapõgenikest ukrainlased seisavad meie bürokraatiamasina umbejooksmise tõttu silmitsi peaaegu võimatu olukorraga – kas jääda seaduslike toetuste ja tagatisteta, sisuliselt puupaljalt Eestisse või naasta koju Ukrainasse. Miks? Sest politsei- ja piirivalveamet (PPA) ei jõua menetleda elamislubade pikendamise taotlusi. Täpsemalt tekitab neile probleeme lisainfo kogumisest tulenev töömaht. Töötajaid lihtsalt napib.

Kui sõja alguses oli andmetöötlusel abiks kuni 800 PPA töötajat kõigist valdkondadest, et põgenikke kiiremas korras elamislubadega varustada, siis nüüd on lisajõud haihtunud. Vajaduse tinginud sündmus ehk sõda Ukrainas ja sellest tulenevalt ka põgenikud aga on paraku alles.

Pudelikaela tõttu ähvardab osa sõjapõgenikke õiguslik eikellegimaa, mida võimendab üsna vastik doominoefekt. Kuna elamisload hakkavad lõppema, uusi aga viivituse tõttu pole, hakkavad lõppema ka muud sellega seotud ja eluks vajalikud teenused. Pole elamisluba – ei saa töölepingut pikendad. Pole tööd – ei saa palka. Lõpeb raha, ei saa maksta üürikorteri eest. Samuti kaob hariduse omandamise ja arstiabi õigus.