Laine Randjärv: „Meeskoor tuli hommikul kohale ja laulis mulle – mul olid pisarad silmis!“

„Minu meeskoor tuli hommikul kohale ja laulis mulle – mul olid pisarad silmis,“ särab koorijuht ja koolitaja Laine Randjärv, kelle 60. sünnipäeva hommik algas tenorite-baritonide-basside mitmehäälse tervitusega. Kõlas Tuudur Vettiku laul „See oli siis“.

„See oli nii suur üllatus, aga täiesti juhuslikult oli mul külmkapis kaks pudelit šampust,“ räägib Laine. „Õnneks oli mu tütar toonud mulle hommikul omaküpsetatud kooki, nii et sain seda meestele kohe pakkuda.“ Et meeskoor sooritas üllatuslaulmise kell 10 hommikul, kõlistati vahuveiniklaasegi harjumatult vara. Laine puhkeb naerma: „Aga miks ka mitte?! Mul on olnud üliäge hommik ja päev täna, praegu katan lauda. Õhtul tulevad tulevad külla ema ja isa ning teine tütar.“

Tavaliselt on Lainel olnud kombeks oma sünnipäeva ajaks Eestist ära reisida, kuid seekord on lood teisiti. „Mõtlesin, et tähistan kodus – seitsmekümnendad ikkagi algasid,“ muigab ta. „Mul pole mingit kavatsust väärikaks hakata, vaid kavatsen teha lollusi niikaua, kuni jaksan. Kui kümme aastat tagasi 50 sain, ärkasin hommikul üles ja mõtlesin: „Olen poolsada aastat vana ja nüüd ei ütle mulle enam keegi, kuidas asjad käivad – nüüd ütlen ma ise.“ Täna, kui ärkasin, vaatasin ennast peeglist ja otsustasin, et ma ei ole veel 60aastane. Mulle ikka 50+ väga meeldib.“