JUHTKIRI | Tsentristlik-konservatiivne romanss

Nagu laulusalm ütleb – ei takista vallid, ei takista kraav, kui kokku tahab saada üks armastav paar. Jaak Madisoni ja Mihhail Kõlvarti vendlus-romanss, mis kuulutati kihlusena välja kuu keskel ja sai Keski suvepäevadel nii-öelda vanemate õnnistuse, jõudis viimaks ometi tanu alla. Kõlvart tegi Madisonist „ausa“ mehe. EKREst jalga lasknud rikas peig, nagu Õhtulehe kolumnist Mart Soidro teda nädal tagasi tabavalt nimetas, võttis vastu tsentristide kosjad.

Kui kedagi nüüd pani imestama, kuidas konservatiivist tsentrist siis, siis pole vaja imestada. Eestis pole erakondade enesemääratlus parem-vasak-skaalal kunagi inimesi ega tegelikke tõekspidamisi seganud. Alles hiljuti leidis endine ekrelane Alar Laneman endas orava. Keskerakonnast endast liikus aasta tagasi endine esimees Jüri Ratas paremale isamaalaste sekka, Tanel Kiik leidis endas üles sotsi, Jaanus Riibe aga taas orava.

See, et alles äsja uusi armastusi arvamuslugudes põhjati, pole samuti väga lugenud. Eesti poliitikas on ikka olnud kombeks käia tegude, mitte sõnade järgi. Annab jumal uue erakonna, saabuvad ka teised jutupunktid. isegi automaks muutub armsaks. Või astmeline tulumaks. Jana Toomist rääkimata.