JUHTKIRI | Kas saime ikka kärpe-eelarve?

Valitsus andis neljapäeval riigikogule üle järgmise aasta riigieelarve eelnõu. Et enne on selle juures keerelnud jutt peamiselt kärbete ümber, on see saanud rahvasuus juba nimeks kärpe-eelarve. Aga kas see ikka on seda?

Meeldetuletuseks: kulud ja investeeringud kasvavad aastavõrdluses 3,8 protsenti ja tulud 5,2 protsenti. 19,1 miljardi euro suuruse eelarve juures kavatseb valitsus kärbetena kokku hoida 132 miljonit ehk nagu ütles neljapäevasel riigikogu istungil Isamaa esimees Urmas Reinsalu: „Sisulist valitsemiskulude kärbet järgmise aasta eelarves ei ole.“ Tõepoolest – on ju kärpimise eesmärk, et kulud oleksid väiksemad, kui nad varem olid, aga kui eelarve maht pärast kärpimist hoopis kasvas ligi nelja protsendi võrra, mida siis õieti kärbiti?

Majandusteadlase Raul Eametsa sõnul ei tohiks eelarve kulud kasvada kiiremini, kui kasvab majandus. Viimane kasvab aga Eesti panga prognoosi järgi 1,9 protsenti. „Perspektiivis rikume nii varem kehtinud reegleid kui ka uusi põhimõtteid, mis juba on kokku lepitud Euroopa Liidu tasandil,“ ütleb Eamets. Rahandusminister Jürgen Ligi pole küll võlgu jäänud ja selgitab Facebookis, et lähtuda ei tule mitte majanduse reaal-, vaid nominaalkasvust, mis olevat koguni 6,2 protsenti.