„Tütar ütleb juba päev varem, et ta ei taha kooli minna!“ Kas algklassides peaks kehalises hindeid panema?

Kehalise kasvatuse tunnid, mis peaksid olema lõbusad ja arendavad, on muutunud ühe teise klassi lapse jaoks ebameeldivaks. „Tütar ütleb juba päev varem, et ta ei taha kooli minna, sest seal on kehalise kasvatuse tund,“ sõnab Jana, kelle meelest ei tohiks vähemalt algklassides laste füüsilisi võimeid hinnata.

Jana vaatas e-koolist oma kaheksa-aastase tütre hindeid – kõik on justkui viied, kuid kehalises kasvatuses on võsuke kolme saanud. „Mõtlesin, et ju ta ei viitsinud pingutada. Tuli järgmine. Ta on sel aastal saanud kehalises kasvatuses juba neli korda hindeks kolme miinusega. Jooksmises ja kaugushüppes. Ma olen temaga rääkinud, et milles asi, kas ta ei viitsinud või ei jõudnud. Vastas mulle, et ei jõua. Vahepeal ei saa ta ka õpetajast aru, et kas on aja peale või… ta on lihtsalt veel nii väike,“ rõhutab ema. „Hindamissüsteem algas ka alles sel aastal. Lapse sõnul pole tal kaasategemise vastu midagi, aga jalad ei jaksa joosta nii kiiresti.“

Lapsed on ju erinevad. „Mäletan enda kooliajast kehalise kasvatuse tunde. Mina olin pigem kiiremapoolsem, kuid mu pinginaaber oli uimane ja aeglane, aga väga hea õppeedukusega,“ arutab Jana, et füüsilisi omadusi ei saa nii noorelt hinnata ühtemoodi.