Fakt teadust päevas: kas inimesel on saba olnud?

Vastus: kui meie liik on umbes 200 000 aastat vana, siis inimeseni viivas ahvilaadsete liinis kadus saba umbes 25 miljonit aastat tagasi, kui evolutsioonipuus toimus hargnemine vana maailma ahvide (ehk kitsaninaliste ahvide) ja inimlaste vahel. Kuna saba kadumine toimus evolutsioonis umbes samal ajal, kui meie esivanemate hulgas arenes maa peal ja kahel jalal liikumine, siis arvataksegi, et ilma sabata oli püstine kehahoid ja bipedaalsus ehk kahel jalal kõndimine lihtsam.

Saba kadumine on üks märkimisväärsemaid anatoomilisi muutusi evolutsioonipuu selles harus, mis viis välja inimahvideni ja nende seas ka inimeseni. Saba on üldiselt osaks kõigi selgroogsete loomade kehaplaanist, kuigi sabade funktsioon, ehitus ja välimus erinevad liigiti väga suures ulatuses.

Esikloomalistel ehk primaatidel, kelle hulka kuuluvad nii leemurid, erinevad ahvid kui ka inimene, on saba arenenud vastavalt liigile omasele liikumisviisile. Näiteks puude otsas ronivatel ahvidel on saba abiks oksast kinni hoidmisel ning sellega saab ka erinevaid esemeid hoida.