JUHTKIRI | Semaglutiid – imeravim või mitte?

Üha suuremaid pöördeid võtvas rasvumiskriisis, mis kurnab nii inimeste tervist kui ka rahakotti, on semaglutiidi sisaldavad kaalulangetusravimid murdeliseks avastuseks. Kuigi mõeldud diabeetikutele, on nende head mõju täheldatud ka alkoholist jm sõltuvustest vabanemisel. Imeravimid pole need kaugeltki, kuid samas on semaglutiid (tuntud rohkem kui Ozempic või Rybelsus) jõudnud legendide tasandile, kus hakkavad levima ka ohtlikud valed.

Tegu on mittediabeetikule kalli vahendiga, mis maksab kuus ligi sada eurot. Üks rängemaid eksiarvamusi, mis selle hinnast hoolimata ihaldusväärseks teeb, on see, et preparaat koorib maagilisel moel kilod maha. See võib mõnel teatud ajavahemikus ju nii ollagi, kogemuslood on aga näidanud, et tegelikkuses langevad numbrid kaalul ikka siis, kui inimene muudab elustiili: toitub tervislikumalt ja teeb trenni. Õhtulehe tervisekülg on olnud Eestis üks põhjalikumaid selle teema valgustajaid.

Eestis on tegu retseptiravimiga, mille määrab arst. Kuigi süstalde kujul oli ravimi levik vahepeal piiratud, tabletid otsa ei saanud, nii et diabeetikud ei jäänud ka ülekaaluliste tõttu ravimita. Ja pealegi – meie turul olevate semaglutiidil põhinevate ravimite esmane näidustus on küll diabeet, aga mitmed uuringud on näidanud, et tugev rasvumine on selle tekkeks väga tõsine eelsoodumus. Ennetada on alati targem.