RÕÕMU OTSIDES | Vaimulik Kristel Engman: kui suunata pilk kaugemale, on lahenduste leidminegi kergem

17. sajandil elanud juudi filosoof Baruch Spinozat (1632–1677) on peetud rõõmu kuulutavaks mõtlejaks. Ta leidis, et Jumal asub kõikjal ja inimese süvenev teadlikkus Loojast on üldise rõõmu allikas. Ta ütles: „Rõõm on täiustumine, liikumine targa meelerahu ning sellel meelerahul tugineva elujõu poole.“

Rõõm on ka jõulude, Kristuse sündimise püha üks peamisi märksõnu. Kui ingel ütles Petlemma lähedal karja valvanud karjastele: „Vaata, ma kuulutan sulle suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale.“, siis oli see sõnum mitte üksnes neile karjastele ja Petlemma inimestele, vaid kogu maailmale. Rõõm on kristluses sedavõrd oluline mõiste, et näiteks uues testamendis on seda nimetatud üle 300 korra. Kreekakeelne euangelion tähendab rõõmusõnumit. Selle sõnumi sisu on lihtne – igavikuline Looja Jumal sekkub ajalikku maailma Jeesuse Kristuse sündimise kaudu selleks, et anda inimese elule igavikuline perspektiiv. Sellel sõnumil on ajalikku ja ajatut ühendav mõju.

Nii kordub ka Petlemma sündmuste meelde tuletamine ja tähistamine jõulust-jõulu. Kunagi ütles näitleja Tõnu Aav tabavalt, et teda mäletatakse seni, kuni on läinud katki viimane plaat Onu Remuse juttudega. Inimene elab edasi seni, kuni teda mäletatakse. Ristikiriku sõnum Jeesuse Kristuse sündimisest on inimeste elusid mõjutanud üle 2000 aasta. Inimlikud püüded seda oma ajastule kohaselt tõlgendada ja seletada ei ole muutnud algset sõnumit. See on ajastute ülene ja muutumatu.