Fakt teadust päevas: miks eestlased vahel ei tereta?

Vastus: eestlaste tagasihoidlikkus tervitamisel on huvitav kombinatsioon kultuurilistest traditsioonidest ja sotsiaalpsühholoogilistest teguritest. Kuigi see võib mõnele tunduda külma või ebaviisakana, peegeldab see eelkõige austust isikliku ruumi vastu ja soovi vältida pealetükkivust. See ei tähenda aga, et eestlased poleks sõbralikud; pigem väljendub nende soojus ja külalislahkus teistes, vähem pealetükkivates viisides.

Teretamise traditsioonid on maailmas erinevad alates kummardusest Jaapanis kuni põsemusideni Hispaanias või Prantsusmaal. Need kombed muutuvad aja jooksul, nt pärast pandeemiat ei ole käepigistus paljudes riikides enam isegi ametlikes olukordades tavapärane.

Miks mõned rahvad aga kallistavad tervituseks, kuid eestlased ei armasta võõraid isegi teretada Uuringud on näidanud, et põhjamaades, sealhulgas Eestis, kalduvad inimesed rohkem introvertsuse poole ja hindavad kõrgelt privaatsust. Ajalooliselt on põhjamaade karm kliima ja hõredam asustus loonud keskkonna, kus inimesed on harjunud olema iseseisvad ja isiklikku ruumi austavad. Lisaks rõhutab luterlus, mis on ajalooliselt Eestis levinud, isiklikku suhet Jumalaga ja lihtsust avalikus jumalateenistuses. Selline rõhuasetus võib toetada individuaalsust ja tagasihoidlikkust, mis võivad omakorda mõjutada suhtlemisstiili. On aga tõenäoline, et luterlus on vaid üks paljudest teguritest, mis koos geograafilise ja ajaloolise kontekstiga on tänapäevast suhtlemiskultuuri kujundanud.