TÕNIS ERILAID | Liivimaa Kleopatra mehi murdev nelgilõhn

„On elukutseid, mille esindajad on sunnitud valetama: teoloogid, poliitikud, prostituudid, diplomaadid, poeedid, ajakirjanikud, advokaadid, kunstnikud, näitlejad, valerahategijad, börsimaaklerid, vabrikandid, kohtunikud, arstid, gigolod, kindralid, kokad, veinikaupmehed,“ kinnitas Saksa romaanikirjanik ja esseist Hermann Kesten. Meie tänase loo peategelased elasid tükk aega varem, XVI sajandil ja olid siiski Tallinna küllap suurimad salakuulajad. Üks neist, Matthias Friesner, ka ainus diplomeeritud linnaarst kõigis kolmes Balti provintsis.

„On aasta 1558. Katoliiklik ordu ja ortodoksne Venemaa sõdivad Eesti maavalduste pärast. Tallinna kaitsvate linnamüüride varjus aga planeerib doktor Matthias Friesner luterliku Rootsi hertsogi võimuletulekut. Doktori peamiseks relvaks on ta abikaasa Katharina. Katharina relvaks on aga tema noor eesti soost austaja Balthasar ja Balthasari relvaks on jumal,“ tsiteeris Eesti Ekspress omal ajal ühe filmi sünopsist.

Balthasar on äratuntavalt Balthasar Russow, kelle ainsaks relvaks ei olnud jumal üksi (ta oli küll Pühavaimu kiriku õpetaja Tallinnas) vaid ka kirjasõna. Me teame teda kui ühe meie ajaloo peamise allika, „Liivimaa provintsi kroonika“, autorit.