Fakt teadust päevas: miks lilled lõhnavad?

Vastus: lillelõhn on nagu salajane keel, mida taimed räägivad putukate ligimeelitamiseks taimede paljunemise eesmärgil või tõrjumiseks kahjustajate peletamisel. Need lõhnad koosnevad mitmesugustest kergetest, lenduvatest keemilistest ühenditest, moodustades lõhnabuketi, mis varieerub sõltuvalt taime liigist, geograafilisest asukohast ja keskkonnatingimustest.

Lillelõhnad koosnevad peamiselt terpeenidest ja bensenoididest, nagu linalool, trans-β-otsimeen ja bensaldehüüd, mida levitavad paljud taimeliigid. Näiteks maikellukese lõhn koosneb umbes 150 ühendist ning nende komponentide suhe „buketis“ võib anda väga erinevaid lõhnasid.

Taim reguleerib lõhnamolekulide eritamist intensiivsuse ning koostise muutuse abil. Näiteks võib lõhn muutuda õie vanuse tõttu ja päeva jooksul. Mida eredamalt päike õitele peale paistab, seda enam aurustub neist lõhnaühendeid. Samas, ööliblikate tolmeldamisele kohastunud taimed eritavad lõhna vaid öösiti. On ka selgunud, et taimed võivad kohaneda uute tolmeldajatega, kellele lõhnastiimul polegi oluline (nt koolibrid), ning sel juhul lõhnamise üldse lõpetada.