TERVISHOIU VASTUOLUD: „Tulge aegsasti kontrolli!“, aga „Ärge kurnake meid tühiste hädadega!“

Me saame meditsiinisüsteemilt vastukäivaid sõnumeid: „Tulge aegsasti kontrolli!“ ja „Ärge kurnake meid oma tühiste hädadega!“. Kui sul ei ole meditsiiniharidust või arstist sugulast, võib olla väga keeruline otsustada, millal on terviseseisund piisavalt tõsine, et tuleks pöörduda EMOsse või kutsuda kiirabi. Noomimised ja pragamised nii meedias kui arstide poolt võivad tekitada piinlikkust ja häbi arstiabi otsida ning halvemal juhul viia selleni, et loobume sellest olukorras, kus seda tegelikult vaja on.

Riigikontrolli hiljutine aruanne tõi välja, et kiirabi kasutatakse sageli olukordades, kus oleks mõistlikum pöörduda pigem perearsti või sotsiaaltöötaja poole. Sama mure on juba aastaid esinenud erakorralise meditsiini osakondades (EMO), kus töökoormus on liiga suur, sest sinna pöörduvad inimesed ka kergete tervisemuredega. Hilissügisel osales avaliku sektori arendussessioonil Müksaton tiim, kuhu kuulusid esindajad Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametist, Eesti perearstide seltsist, tervisekassast, sotsiaalministeeriumist ja Põhja-Eesti regionaalhaiglast.

Käitumisteaduslike lähenemiste abil püüdsime paremini mõista inimeste käitumist ja otsuseid mõjutavaid tegureid. Selleks intervjueerisime nii EMOt hiljuti külastanud inimesi kui ka sealseid spetsialiste, tegime vaatlusi ooteruumides. Saime seeläbi väärtusliku sissevaate sellesse, miks inimesed riigi vaatest „kergeks tervisemureks“ peetavas olukorras sinna pöörduvad.