Tallinna linnahalli haldusjuht: kui veel kaua ootame, on hoone tõesti mõttekam maha tõmmata

„Ega see pole niisama, et oli lihtsalt üks peatükk… Eriti imelik ja isegi kõhe tunne oli siin olla siis, kui maja kinni läks. Suur maja, aga täielik vaikus. 27. detsembril 2009 lõppes kontsert ära. Uksed pandi kinni kõik ja oligi kõik,“ meenutab Tallinna linnahalli haldusjuht Leo Lõoke päeva, mil kunagine uhke kontserdi- ja konverentsikeskus jäi tühjana seisma.

Linnahalli peasissepääsu piiravad trellid. Et pätid sisse ei pääseks. Sest majas töötavad neli valvurit, poole kohaga koristajatädi ja maja haldusjuht ei suudaks neid sissemurdmisel mööda maja hiigelkoridore taga ajades eales kinni püüda.

Vandaalid rahulduvad sellegagi, kui saavad mõne järjekordse akna sisse peksta või nurgataguse seina täis sodida. Ja millest nende jõud üle ei käi, teeb ära loodus. Välisilmelt astmikpüramiidi meenutava hoone dolomiidist seinad lagunevad ja amfiteatri saali lagi laseb vett läbi. Linnahall kui pealinna üks maamärkidest on võetud küll muinsuskaitse alla, kuid see teadmine ei kaitse juba 15 aastat talveunes suikuva ikoonilise hoone vaikset hääbumist.