SUUR ARMASTUSLUGU: luuletaja Juhan Sütiste kukkus kokku abikaasa Hella silme all

Hella ja Juhan Sütiste tundsid teineteist 22 aastat, millest abielus olid 14 aastat. Kooselu oli täis usaldust, hoolimist ja armastust. Hella oli mehe pühendunud tagala ning õrn ja hoolitsev kaaslane. Õnnetuseks aga lahutas neid luuletaja ootamatu surm, kui mehel oli vanust vaid 46 aastat. „Palun aidake mind, helistage polikliiniku, minu mees kukkus meie tööruumides maha ja lamab kui surnu!“ hüüdis Hella ahastuses, kuid ka kiire arstiabi poleks suutnud luuletajat päästa.

Juhan Sütiste, sünninimega Johannes Schütz sündis maatööliste neljanda lapsena Tähtveres 16. detsembril 1899. Uue, Gregoriuse kalendri järgi on tema sünnipäevaks 28. detsember. Lapsepõlvepildid ja muljed kodusest Kure talust, mille saunamajakeses ta oma varase lapsepõlve veetis, mängisid hiljem olulist rolli tema loomingus. Ööbikute laksutamine, kassikakkude karjed, sirtsude siristamine ja kirendavad aasaõied on talletatud tema luuletustesse.

Väike Johannes ilmutas kunstihuvi juba varakult – lõikas raamatutest pilte välja ja kleepis neid saunakambri tahmunud aknaruutudele, et nõgine ruum veidigi helgem ja rõõmsam välja näeks. Kui poisike sai kooliealiseks, kolis pere maalt linna – Tartusse, ja asus elama Supilinna kõige vaesemasse linnaossa. Uueks koduks sai paarikümneks aastaks ühetoaline korter Herne tänaval. See oli kirev kant, kus valitses kirjanduslik õhkkond. Nii mõneski kehva väljanägemisega puumaja katusekambris oli keegi paberile pannud üllaid mõtteid ja värsiridu. Seal asus näiteks luuletaja Karl Eduard Söödi kodu ja eri aegadel olid ses linnaosas lühikest aega elanud ka Oskar Luts ja Juhan Liiv.