ÜLEVAADE | RAHVAS KÜLMETAB JA PILLID TÕRGUVAD: kui karm on olnud Eesti ilm paraadide ajal?
1949. aastal vastas vastne USA president Harry Truman ametlikule ametisse pühitsemise tseremoonia kutsele: „Kui ilm lubab, loodan kohal olla!“ Kolmveerand sajandit hiljem ei saanud tema tulevane kolleeg Donald Trump sellist luba, st tuli ebameeldiv ilmaprognoos. Ja kogu maailm sai teada, et on üks asi, millega Trump ei bravuuritse – ilm. Anti ju korraldus viia traditsiooniline vandeandmine 20. jaanuaril Kapitooliumi siseruumidesse ning jätta ära paraad. Koroonaviirus poleks teda peatanud…
Paraad on rivistunud sõjaväeosa, sportlaste või muu pidulik ülevaatus – nii defineerib seda mõistet Eesti keele seletav sõnaraamat. Miks on nad nii olulised, et moodustavad sedavõrd tähtsa osa kõikide riikide tähtsamatel pidupäevadel? „Rahvas armastab vaadata toredat pilti, mida pakub pidulik paraad,“ kirjutas Päevaleht 1926. aastal.
Kõikjal, kus on plaanis pidada sünnipäeva vabas õhus, tuleb arvestada ilmaga. Kui suvel ähvardavad pidulisi enamasti vaid tugevad vihmahood ja jahedus, siis talvel on ebameeldivaid nähtusi palju rohkem: pakane, vinge tuul, tuisk.