Juhtkiri | Brüssel muudab meie paroolikaardid kasutuks

Asjaolu, et pool miljonit pankade paroolikaarti muutuvad aasta pärast kasutuks, pole mitmesaja tuhande kaardikasutaja jaoks kindlasti mitte hea uudis. Nagu kombeks, serveeritakse sedagi muutust eurodirektiivide nõudena – pankades olevat vaja kasutada senisest turvalisemaid lahendusi. Samas ei kiirusta ükski asjaosaline kinnitama, kui palju pettuseid paroolikaartidega ette võetakse ja kui suuri kahjusid pangad või kliendid on seetõttu kandnud. On see ikka Brüsseli nõue või hoopis meie pankade tahtmine? Tõsi, paroolikaarte ei keelata otseselt ära, kuid kõigest 10 euro suurune ülekandepiirang senise 200 euro asemel muudab kaardi sisuliselt kasutuks.

Paroolikoort oli kasutaja jaoks kindlasti lollikindlam ja mugavam, kui talle asenduseks tulevad kõrgtehnoloogilised vidinad. Jah, on küll riiklik id-kaart, kuid see on kapriisne, nõuab endaga tegelemist ning veebilehitsejate ja pankade kodulehtede vaheliste vastuoludega hakkamasaamist. Selliste tõrgete puhul või ka kaardilugeja puudumisel on rahakotis olev paroolikaart tagavaravariandina hea lahendus. Pankade pakutav kobakas pin-kalkulaator on ebamugav pidevalt kaasas kanda, mobiil-id kasutamine tähendab aga igakuise teenustasu maksmist ning ka riik küsib sellega liitumisel veel 10 eurot riigilõivugi. Lõppkokkuvõttes tuleb uuendused ikkagi pangakliendil kinni maksta, olgu selleks siis id-kaardi lugeja ost või mobiil-id kuumaks.