Talvemasendus: kurvameelsuse kannatamise asemel püüa seda ennetada

Talveperioodil käib keskmise eestlase päevakava päikesega erinevat rada pidi – tööle minnakse enne, kui päike on tõusta jõudnud ja töölt tagasi tulles on ta juba loojunud. "Et Eestimaa geograafiline asukoht talvisel ajal päikest kuigivõrd palju ei soosi, pole imestada, et eestlased end külmemal ajal väsinuna ja depressiivsena tunnevad," nendib proviisor Moonika Markov.

Talvemasenduse tüüpilisemad sümptomid on Viimsi Benu apteegi juhataja Moonika Markovi sõnul väsimus, depressioon, suurenenud isu süsivesikute ja magusa järgi, pidev pingeseisund ja ärrituvus. "Sümptomid kipuvad ilmnema pimedal ajal ja taanduvad tavaliselt kevade hakul," lausub ta, et talvemasendus ehk sesoonne depressioon on väga sageli esinev tervisehäire just Skandinaavias ja Põhjamaades ehk riikides, mis asuvad ekvaatorist kaugel ja kus päikesevalgust esineb märksa vähem. "Tõhusaim abimees talvemasenduse vastu on iga-aastane soojamaareis. Kui seda pole võimalik ette võtta, on olemas ka mõned lihtsad nipid stressi ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks," kostab Markov.