Seisukoht | Kuidas meid lüpsnud pank kardab nüüd pangamaksu

Pruukis vaid terenduma hakata võimalusel, et uue valitsuse idee pangamaksust ei jää ainult jutuks, vaid viiakse ka ellu, kui siinmail tegutsev välismaa suurpank kiirustas teatama, et nad saaksid ühiskonda rohkem panustada ka ilma maksu kehtestamata. Sellise ettepaneku tagamõte saab olla vaid lootus, et nö vabatahtlikult panustama hakates tuleks ära anda vähem raha kui riik seda maksu kehtestades neilt korjaks. Pealegi pole keegi neil keelanud ka seni panustada, kuid kasuminumbreid ja emafirmale antud laene vaadates on siinset turgu käsitletud pigem lüpsilehma kui panustamisväärsena.

Kuidas pangad on seni siinsesse turgu suhtunud, on näha viipemakse pangakaardi käekäigust. Mujal maailmas juba 10 aastat kasutatud kaarti hakkasid pangad Eestis juurutama alles mullu, nii et ei jää muud kui nõustuda Indrek Neivelti küsimusega, et miks Rootsi pangad Eesti pärismaalasi sel moel kohtlevad? Eestis olevat nüüdseks viipekaarte neli protsenti kõigist pangakaartidest. Imestama ei pane, et arenenud Austraalias, Singapuris või Kanadas on rohkem kui pooltel elanikel viipekaardiga maksmise kogemus. Küll aga võiks meid panna kulme kergitama, et isegi Indias on see kogemus 27 ja Brasiilias 15 protsendil elanikest. Meie silmis, kes me peame end it-eesrindlasteks ja küberpioneerideks, on tegu meist võrreldamatult vaesemate arengumaadega. Järelikult oleme siin tegutsevate välispankade silmis olnud arengumaadestki madalamal tasemel, kui siia pole raatsitud uut tehnoloogiat tuua. Ning nüüd tulevad nad rääkima ühiskonda vabatahtlikust panustamisest.