Juhtkiri | Riik tahab pealinnast välja kolida

Kas kolida sisekaitseakadeemia koos teiste riigiasutustega tuleks Tallinnast välja? See on sama filosoofiline pähkel kui küsimus munast ja kanast. Riigi signaalid on olnud vastukäivad, sest pole vastust põhiküsimusele, mis on kolimiste eesmärgiks?  Ühtpidi võib mõista riigi soovi anda ametkondade mujale kolimisega signaal, et Eesti riigivõim on kohal kõikjal üle maa, mitte ainult Tallinnas. Kui aga elu koondub järjekindlalt üha rohkem Tallinna, siis riik prooviks asutuste kolimisega justkui rahvastikuprotsessidega vastuvoolu ujuda. On meil aga vaja olukorda, kus mõne maakonnalinna suurimaks tööandjaks kujuneks riigiamet nagu see on mitmetes valdades juba vallavalitsustega, kuid piirkonna kogu majanduselu on kängunud?

Sama hästi võib kolimissoovi puhul jääda ka mulje vohavast bürokraatiast, mis ei mahu enam pealinna ära, nii et peab hakkama järjest ka maakonnalinnu vallutama. Väljasaadetavais asutustes töötajad käsitlevad seda ikkagi küüditamisena ning osa neist pole pere tõttu kindlasti valmis elukohta vahetama. Pealegi on riik sihiks võtnud ametnike arvu vähendamise, lisaks pole kolimine sugugi mitte ka odav tegevus. Kolimine ei pruugi anda ka kokkuhoidu, sest haridusministeerium küll kolis sajandivahetusel Tartusse, kuid praegu on meil sisuliselt kaks ministeeriumi, sest lisaks Tartu kolmele majale on ministeeriumil ka Tallinna esindus. Oleme me ikka sedavõrd rikkad, et hakata riiklikule kohalolule peale maksma? Ametnikud sõidavad kahe linna vahet ning minister jõuab Tartusse korra nädalas, seega töötab ministeerium enamiku ajast omapäi. Et jutuks on olnud ka Tallinna tagasi kolimine, siis tähendab see pidevat poliitilistes tõmbetuultes töötamist.