Juhtkiri | Töö jäägu kooli?

Haridusminister Mailis Repsi murega, et Eesti koolis antakse liiga palju kodutöid, saavad samastuda paljud pered. Kodutööde üle mõistuse kasvanud mahust on olnud palju juttu, kuid vähe samme olukorra parandamiseks. Iseküsimus on, kas põhjamaine kodutööde-vaba kool, mille Reps eeskujuks tõi, on siinsetes oludes saavutatav ja üldse soovitav.

Küllap suudavad kõik kooliskäinud meenutada ka palju head, mida koduste ülesannete lahendamine neile õpetas – näiteks aja planeerimist, vastutuse võtmist ja süvenemist. Kahtlemata on alati olnud neid, kes tunnevad, et ainult kodus õppida saabki, sest kärarikkas ja ülerahvastatud klassis kipub tähelepanu kiiresti hajuma ning mahukast õppeprogrammist läbituhisemine tähendab, et uus info tuleb enne peale kui vana õieti kinnistudagi jõudis. Paraku on ka vastupidiseid juhtumeid, kus just kodu on kõige õpivaenulikum keskkond – ühtviisi pärssivalt võivad mõjuda nii pidev melu kui ka hiliste õhtutundideni kestev üksindus, kui tegemist on õppimisel rohkem tuge ja täiskasvanu abi vajava lapsega. Suhtumisest, et põhiline osa koolitööst peab toimuma just koolis ja selleks peavad olema sobivad tingimused, on võita aga mõlemal.