Igor Gräzin | Miks Eesti ei vaja presidenti

Igor Gräzin, riigikogu liige, Reformierakond, 6. veebruar 2018

Presidendi hinnang, et Eesti vabariigi presidenti pole riigi pealinnas vaja ja narvalanna Katri Raigi hoiatus, et ega teda eriti Narvaski tarvis pole, toob meid jälle tagasi ainuvõimalikult mõistliku mõtte juurde: järsku meil polegi presidendiametit vaja?

Esiteks, presidendil pole midagi teha. Kõik senised funktsioonid on kas formaalsused (vt kogu §78 põhiseaduses) või veel – kellegi teise tehtud otsuse väljakuulutamised (§ 107). Mõni koht on koomiline, näiteks see, et president kutsub kokku riigikogu – ei tea, mis hea pärast? Ainus tõesti sisuline funktsioon on suspensiivne veto – s.t presidendi õigus jätta seadus ajutiselt välja kuulutamata juhul, kui see ei vasta põhiseadusele. Aga ka siin teeb otsuse õigusnõunik (Ilvese ajal täitis seda rolli nüüdne õiguskantsler prof Ülle Madise). Pealegi saab põhiseaduslikkuse järelevalve viia üle õiguskantsleri ja riigikohtu pädevusse – viimase põhiseaduslik järelevalve on niigi alakoormatud.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?