Urmas Paet | Tallinna-Helsingi tunnel kui ühenduslüli Euroopa ja Aasia vahel

Tallinna-Helsingi tunneliidee on saanud ettevaatlikku tähelepanu ja prognoositud on esialgset valmimisaegagi. 102 kilomeetri pikkuse tunneli põhjenduseks on seni märgitud Tallinna-Helsingi kaksiklinna teket, inimeste ja kaupade liikumisvõimaluste parandamist Eesti ja Soome vahel ning koosmõjus Rail Balticu raudteega kaugemalegi. See kõik on õige, kuid seniste arutelude puhul on jäänud tagaplaanile tõsiasi, et Tallinna-Helsingi tunnelil pole ainult piirkondlik ega isegi üle-euroopaline tähtsus, vaid asjaolude kokkulangemisel on sellest tunnelist saamas oluline lüli globaalsete ühenduste mõõtmes.

Nimelt on kliimamuutuste ja Arktika jää sulamise tõttu praeguseks lahti ja laevatatav ühendustee Vaiksest ookeanist Euroopasse mööda Põhja-Jäämerd, mis veel mõni aeg tagasi oli jää tõttu võimatu. Nii on tekkimas Aasiast Põhja-Euroopasse ning vastupidi uus laeva- ja kaubatee. See on kuni 40% lühem ning seega kiirem kui senine peamine suund lõunamerede kaudu. Ka pole sel marsruudil veel näiteks piraatluse probleemi.