„Kuniks ei ole tõestatud muud, püsib lootus, et vanaema on varsti jälle meiega...“

Kristiina Tilk, 30. mai 2018

„Ema ja vanaema läksid jalutama. Korraga kurtis vanaema, et selg valutab. Ta hakkas kummaliselt käituma, sai nagu kurjaks või solvus millegi peale ja uuris möödakäijatelt, kas nad oskavad teda juhatada Ukrainas olevale tänavale. Siis vanaema kadus. Me pole teda siiani üles leidnud,“ ütleb lapselaps Olga.

6. mai. Kell on pisut üle kolme päeval. Ilm on parajalt soe ning mõne kuu eest terviseprobleemide tõttu Ukrainast Eestisse lähedaste hoole alla Keilasse kolinud 77aastane Antonina soovib jalutama minna.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?