„Telefonid ei töötanud ja tänavatel kõrgusid prügimäed. See oli nagu keskaeg.“

Mõelda vaid, kui tennisist Anett Kontaveit võidaks Prantsusmaa lahtised, aga ei teeniks sentigi. Ega saaks terve turniiri vältel kodustega suhelda ja peaks võistluste ajal kolm korda hotelli vahetama. Jabur, eks? Aga täpselt nii juhtus aastal 1968 ameeriklanna Nancy Richey'ga.

1968, muide, on tenniseajaloos märgiline aasta, sest just siis lubati profid esimest korda Suure Slämmi turniiridele amatööridega madistama ja algas niinimetatud Open era (eesti keeli „avatud ajastu“). Esimesed auhinnarahad jagati just tolle aasta Prantsusmaa lahtistel. Seega pidanuks Richey triumfi eest kasseerima 5000 Prantsuse franki ehk 484 eurot (inflatsiooni arvestades võrdub see tänapäeval umbes 8026 euroga), kuid ei teeninud punast krossigi.