Koolijuhi hämmeldus: seadus suhtub õpetaja ja sotsiaalpedagoogi ametisse erinevalt

„Noorel sotsiaalpedagoogil on lõputöö veel kaitsmata. Tal on küll kõik ained ülikoolis tehtud, aga haridusametnike sõnul ei tohi ma teda tööle võtta, sest tal pole kvalifikatsiooni,“ on Kernu põhikooli direktor Marek Männik nördinud, sest väikesesse kooli tugispetsialistide leidmine on niigi õnneasi ja temale selline õnn naeratas.

Marek Männik lähtus analoogiast õpetajatega, sest kui koolil ei ole võtta täiskvalifikatsiooniga õpetajat, siis saab ta palgata inimese tähtajalise lepinguga. Seda kasutatakse näiteks juhul, kui õpetajana töötaval inimesel on pedagoogiõpingud veel pooleli. Ministeeriumi poolt koolis tehtud järelevalve leidis aga, et tugispetsialistide puhul pole sarnane praktika lubatud. „Sotsiaalpedagoogi kvalifikatsiooninõudeks on erialane kõrgharidus või sotsiaalpedagoogi kutse,“ jääb haridusministeerium kommunikatsiooniosakonna nõuniku Liisi Polli suu läbi kõigutamatuks. „Seadus lubab õpetaja ametikoha täitmiseks sõlmida tähtajalise töölepingu isikuga, kellel pole nõutud kvalifikatsiooni. Samas ei näe põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) ette võimalust võtta tööle sotsiaalpedagoogi, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetele.“