"Sulev Nõmmik ei kandnud viha isegi nende peale, kes tema kohta halvasti ütlesid."

"Sulev Nõmmik oli väga õrn ja haavatav inimene ja solvus igast kriitilisest märkusest, tal polnud poliitiku paksu nahka," meenutab kirjanik Enn Vetemaa, et ehkki rahvas legendaarset teatrimeest jäägitult armastas, materdas ametlik kriitika ta maatasa. Lüürilise loomuga Nõmmikule, kel täitunuks nädala eest 85 eluaastat, tegi see haiget. Suurt valu hoidis ta aga kiivalt enda sees. "Ta oli karge ja aus mees ning ta ei kandnud viha isegi mitte nende peale, kes tema kohta halvasti ütlesid."

Vetemaa, kes kirjutas koos Nõmmikuga nii stsenaariumid filmidele "Mehed ei nuta", "Noor pensionär" ja "Siin me oleme!" kui ka näiteks libreto külamuusikalile "Suvitajad" ning laulutekstid muusikalidele "Kevade" ja "Pipi Pikksukk", räägib, et murust madalamaks tümitamine muutis Nõmmiku õnnetuks. "Materdati teda ikka rohkem kui ta kiita sai – kõik need filmid, mis on klassikaks saanud, igaühe eest sai ta nahutada," on aastaid tagasi maininud ka Nõmmiku abikaasa Aili.