Maailma toiduhinnad muudkui kerkivad

Viimase kümnendi jooksul pole toiduhinnad nii kiiret kasvuspurti näinud, muretseb ÜRO. Mõnede ekspertide hinnangul ei peatu see veel niipea. Puutumata ei jää ka Eesti, ent meid ei „näpista“ statistika andmeil niivõrd kallinenud toit, kuivõrd kõvasti kallinenud kütus.

„Iga loom, mida sina sööd, sööb ise omakorda teravilju, maisi, sojaube või sojakooki, võib-olla isegi mingil määral nisu,“ kommenteeris ettevõtte Teucrium Funds president Sal Gilbertie Yahoo Newsile. Eriti kiirelt tõusevadki just teraviljade, aga ka suhkru ning taimsete õlide hinnad. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon (FAO) uurib teravilja, suhkru, liha, õli- ja piimatoodete hindu. FAO globaalse toidukaupade hinnaindeksi järgi olid toiduained maikuus 4,8 protsenti kõrgemad kui aprillis ning kuni tervelt 39,7 protsenti kõrgemad kui 2020. aasta mais. Samas ennustab FAO, et teraviljade hinnad võivad tänu suurenevale tootmisele hakata peagi järele andma.

Esmaseks süüdlaseks võib mõistagi pidada koroonapandeemiat, mis takistas toidukaupade normaalset tarnet. Toidutööstuse bossid kurdavad ka töökäte vähesuse ning järjest suureneva nõudluse järele. Nende tootmiskiirus ei jõua tarbija soovidele järele. Pandeemia mõjutas aga töötajate stabiilsust. Nii juhtus näiteks Smithfieldi sealihavabrikuga USAs Sioux Fallsi linnas. Seal valmib umbes viis protsenti suurriigi sealihatoodangust ning tööpostil levima hakanud koroonaviirusega nakatusid sajad töölised. Vabrik pandi mõneks ajaks seisma.