MUUTUS TULEKUL: peagi enam kiirabi iga abiküsijani ei kihuta

Lähitulevikus ei pea päästekorraldaja enam esitama helistajale kohustuslike küsimuste joru, vaid võib lasta inimesel rääkida oma murest, tuvastada selle järgi probleemi ja saata välja õige abi. Või siis kiirabiautot üldse mitte välja saata, kui selleks põhjust pole. Mis ja millal on kiirabitöös muutumas?

Praegu moodustavad umbes pooled numbrile 112 tulevatest kõnedest need, mille puhul saadab häirekeskus välja kiirabi, politsei või pääste. Häirekeskus pole koostanud üldist korduva helistaja profiili, kuid see-eest on välja kujunenud sagedased probleemid, mille tõttu helistatakse. Kümne tüüpilisema tervisekaebuse hulgas on näiteks kaebused kõhu kohta, vererõhuprobleemid, hingamishäired ja nõrkus või halb enesetunne.

„Häirekeskuses on tehtud küll pilootprogramm sarihelistajatest, ent sel juhul on probleemid sageli kuskil mujal ja need ei ole niivõrd seotud kiirabi väljakutsetega. Uued ohuhinnangud puudutavad aga konkreetsemalt just neid,“ rääkis häirekeskuse pressiesindaja Keiu Virro.