Mis peitus varalahkunud luuletaja Marko Mägi hingesopis?
„Kui on just see viinatõbi, siis on ikka surmast abi,“ pööras 50aastaseks jäänud poeet Marko Mägi (29.04.1971–29.05.2021) paar kuud enne oma surma sotsiaalmeedias pahupidi tuntud vanasõna. Ei Marko ise ega ka tema sõbrad ja kolleegid ole kunagi saladust teinud, et ta armastas napsu võtta. Kuid vintis pealiskihi all peitus hea ajakirjanik, naljamehest sõber ja oskuslik sõnaseadja.
Marko Mägi postuumne Facebooki sein on täis tema tuttavate söögipilte: supermarketist soetatud pitsalõigust ja kodusest pudrust hakklihaga praekartuliteni välja. „Jätkame traditsiooni,“ märgib pitsapildi postitaja. Marko oli väga innukas sotsiaalmeedia kasutaja. Ja seda ilma igasuguste filtriteta. Kommentaariumis lendlesid nii meeste kui naiste suguelundid. Ta ei teinud saladust, et enamikku sissekandeid sponsoreeris põrgulake. Viimasel ajal postitas Marko aktiivselt aga uduseid, kehva valgusega tehtud lähivaateid harilikust ebafotogeenilisest söögist: sporttidest saiaviilul, ketšupiga kaerahelbepudrust, frikadellisupist, tuhmhallist pasteedist ja asuust. Ei mingeid peeneid tartare ega tiramisusid. Kirjamehe einelaud oli ehe. Ja tema 2301 Facebooki sõpra said sellest peaaegu iga päev osa.
Üks luulelegendi tuttav viitab kohutava välimusega toidupildi kommentaariumis, et sellised road kainena küll alla ei läheks: „Marko, imestan nende üle, kes sinu toidupiltides vaid väikest alko lisaannust kahtlustavad.“