Laibatükeldajast nelikmõrvar ei saanud varem vanglast välja

Viru maakohus arutas esmaspäeval, kas jõhkrate tapmiste tõttu pikalt vangis olnud Aleksei Rjabkov võiks ennetähtaega vanglast välja saada ning leidis, et see pole võimalik. Kui Rjabkov viimane kord enne karistusaja lõppu välja sai, siis tappis ta oma joomakaaslase, tükeldas viimase surnukeha ja peitis selle Harku järve äärde kõrkjatesse.

Aleksei Rjabkovi on vanglas viibinud suurema osa oma elust. Oma esimese kuritöö pani ta toime 1995. jaanuaris, kui ta meelitas kaks meest metsa ja lasi nad püstolist surnuks. Vaid paar kuud hiljem läks Rjabkov koos kahe kaasosalisega röövima Krooningi tanklat. Röövi käigus lasi ta maha noorukese 22aastase tudengi Eero. Ta tulistas ka teist kannatanud, kuid viimasel õnnetus õnne kombel eluga pääseda  – kuul jäi napid kolm sentimeetrit enne mehe selgroogu pidama. 1996. aastal määrati Rjabkovile kolme tapmise ja ühe ränga vigastamise tekitamise eest 15 aastat vanglat. Tanklaröövi käigus surma saanud Eero ema soovib poja tapjale eluaegset. Hoolimata ränkrasktest kuritegudest lasti Rjabkov 2007. aastal enne tähtaega vanglast välja. Kuna tal ei olnud kusagile minna, siis elas mees kodutuna telgis ja tarvitas ohtralt alkoholi.

2009. aastal pani Rjabkov toime neljanda veretöö. Joomingu käigus tekkinud tüli käigus peksis Rjabkov koos kaaslasega surnuks 49aastase Stepani. Õhtuleht on varasemalt kirjutanud, kuidas Rjabkov tükedas ohvri surnukeha, pakkis tükid kilekotti ja peitis need koos kaasosalise abiga Harku järve roostikku. Surnukeha leidis hiljem üks juhuslik mööduja. Kohus ei tuvastanud mõrva ettekavatsetust, mistõttu pääses Rjabkov veel võrdlemisi kergelt. Talle mõisteti neljanda tapmise eest karistuseks koos varasemalt kandmata jäänud karistusega ühtekokku 13 aastat vanglat. Vabanema peaks ta 2022. aasta märtsis.Kuna seadus näeb nii ette, siis kohus on ka varem arutanud Rjabkovi enne tähtaega vabastamist. 2017. aastal ütles ta kohtule, et tema ei soovi vabadusse pääseda. Ka vangla ja prokurör olid ühel meelel, et Rjabkov ei tohiks varem vabaneda. 2019. aastal sõnas Rjabkov kohtusaalis, et Eestis ta elada ei taha ning ka käitumiskontrolli ta ei soovi. Ta märkis, et vabanemisel lahkuks ta kohe riigist. Ka toona leidis vangla ja prokurör, et ta ei tohiks enne tähtaega vabaneda.