Kristian Taska: muidugi kardan, kas „Kuulsuse narrid“ toob vaataja saali, sest komöödiat teha pole lihtne

„Kui mulle oli „Kuulsuse narrid“ väga oluline telelavastusena, siis järgmiste generatsioonide puhul pole ma sellist vaimustust enam kogenud,“ toob Kristian Taska vahetult pärast komöödiafilmi „Kuulsuse narrid“ esilinastust välja esmapõhjuse, miks ta filmiprodutsendina võttis riski nüüdseks kultusstaatusse tõusnud lavastuse algmaterjali, Eduard Bornhöhe naljandi linateosteks vormida.

„„Kuulsuse narride“ stsenarist Ott Kilusk ütles väga ilusti, et selle loo tegelased on nii suured nagu elu ise ning et raamat oligi ende jaoks kitsaks jäänud. Järelikult olid nad jäänud kitsaks juba 1982. aastal, kui sündis Ago-Endrik Kerge telelavastus. Mille peale ma ütleks, et tänaseks päevaks oli jäänud kitsaks ka telelavastus ning nii sündiski järgmise sammuna filmiversioon,“ tõdeb Taska.

„Aga mis ma tahan veel öelda: loomulikult ei pea olema kinni sissetöötatud materjalis, olgu see siis sündinud televisioonis või teatrilaval. Ent olgem ausad, kui nüüd rääkida televisiooni kontekstis, siis ega telefilmi ega telelavastuse osakonnas töötanud rumalad inimesed. Nad ju päris hea ja terase silmaga lugesid kirjandusklassikat ja valisid välja väga head audiovisuaalsele töötlusele sobivad teosed.“