MÕLEMAD ON SÜÜDI?! Naisepeksjate karistused on leebed: kas juristidel napib teadmisi, kuidas perevägivalla puhul käituda?

Jõhkardi jaoks on pereliikmetega vägivallatseda üsnagi ohutu. Eestis on karistused perevägivalla eest tinglikud ja leebed, piirdudes üldjuhul hukkamõistu, lepitamismenetluse, trahvi ja üliharva lühiajalise vanglakaristusega. Kas naisepeksjate siidkinnastes kohtlemise üheks põhjuseks võib olla lünk juristide hariduses?

Perevägivald on jätkuvalt üks levinumaid ja ohtlikumaid kuritegusid Eestis. Eelmisel aastal registreeriti 3244 perevägivalla kuritegu. See moodustab ligikaudu poole kõigist vägivallakuritegudest. Euroopa Põhiõiguste Ameti 2019. aastal tehtud uuringu kohaselt on Eesti perevägivalla tasemelt Euroopas esimene. Tegu on tõsiste tagajärgedega kuritegevusega, mille „hind“ aastas on Eesti riigi jaoks 116,5 miljonit eurot.

„Juristidel on unikaalne roll arendada ja rakendada koordineeritud tegevusi, et võidelda pere- ja naistevastase vägivalla vastu,“ selgitab Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja Iris Pettai. Selleks on tema hinnangul oluline, et kõik juuratudengid saaksid piisavalt alusteadmisi pere- ja naistevastase vägivalla küsimustes. Nad asuvad ju tööle prokuröridena, advokaatidena, kohtunikena, ametnikena, õiguspoliitika analüütikutena.