Eesti kaotab usaldust: riigireitingud halvenevad, tuues kaasa intressitõusu

Reitinguagentuur Fitch alandas Eesti riigireitingut ning Standard ja Poor’s jättis reitingu samaks, kuid muutis väljavaate negatiivseks. Madal reiting näitab suuremat tõenäosust, et riigil tekib raskusi võla tagasimaksmisel.

„Olemuselt on iga riigireiting iseseisev ja erapooletu hinnang riigi võlakirjade usaldusväärsusele. Mida suurem on võlakirja usaldusväärsus, seda kõrgem on reiting. Madal reiting peegeldab seevastu suuremat tõenäosust, et riigil tekib raskusi võla tagasimaksmisel,“ kirjutab pressipöördumises Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. Riigireiting on osa teabest, mida võlakirjade ostjad kasutavad otsuse tegemiseks, kas ja millise intressimääraga ollakse nõus valitsuse võlakirju ostma. Madalam reiting toob suurema riski ja kõrgema intressimäära.

Riigi intressimäär on võrdlusbaasiks ka eraettevõtete laenamise intressimäärale. Seetõttu on riigiriski tõus põhjuseks, miks on Eesti ettevõtete ja pankade väljastatavate võlakirjade intressmäärad märkimisväärselt tõusnud. „See on teinud Eesti perede ja ettevõtete laenamise kallimaks,“ ütleb peaökonomist.