Aasta alguses meelitas rahva kinno „Suvitajad“, nüüd loodetakse sama filmilt „Vigased pruudid“

„Esimesel poolaastal oli publiku seas kõige populaarsemaks filmiks „Suvitajad“, nüüd paistab, et rahva toob kinno film „Vigased pruudid“,“ rõõmustab Eesti filmi instituudi juht Edith Sepp. Viimased aastad on Sepa sõnul olnud filmile head, ehkki riigi rahaline tugi on napp. „Annan au tootjatele, kes filme teevad ning on leidnud endile toetajad.“

Raha, mida Eesti riik filmitootmisele eraldab, on kuus miljonit eurot. Kõlab esmapilgul pidulikult. Ent tegelikkus on midagi muud. „Selle rahaga, mida riik eraldab, ei saa filme teha,“ teab Sepp, et üks film võtab juba kaks-kolm miljonit eraldatud summast ära. Õnneks on nüüdseks tekkinud juba nii palju sponsoreid, et filmitegu rahapuuduse taha kinni ei jää. Ning raha on ka põhjus, miks üha enam sünnib koostööfilme teiste riikidega.

Tõsi, 30 aastat tagasi oli filmirahva tööelu helgem. Toonases Nõukogude Liidus jagati raha ülimalt lahkelt. „Filmitootmise raha kadus ära siis, kui Nõukogude Liit lagunes, ent toonased filmitegijad on meil alles,“ lausub Sepp. „Peeter Urbla ja Peeter Simm õpetavad nooremat põlvkonda, nii et õnneks ei ole järjepidevus katkenud. Kogemus on alles.“