Mis saab Kohtla-Järvest? Linnapea Virve Linder: „Pärast Eesti vabariigi iseseisvumist pole Kohtla-Järvel majanduslikus mõttes häid aegu olnud.“
„Minu vene keel pole kunagi väga hea olnud,“ tunnistab kakskeelse linna Kohtla-Järve meer Virve Linder. „Arvasin, et kui minust saab Kohtla-Järve linnapea, olen sunnitud palju seda keelt kõnelema. Tegelikult on hoopis vastupidi olnud. Kõik tahavad eesti keeles rääkida!“ Ent noil tundidel, kui linnavalitsuses võetakse vastu kodanikke, tuleb ametnikel vene keelele üle minna. Sel lihtsal põhjusel, et paljudel linna inimestel on mugavam vene keeli kõnelda. „Meie jaoks ei ole probleem see, mis keeles keegi räägib, vaid see, et probleemid saaksid lahendatud,“ tõdeb üheksa kuud meeritoolil istunud naine. Kohtla-Järvel sündinu ja kasvanu.
Kodanike vastuvõtu aegadel on Virvel abiks kaks noort kolleegi, kes valdavad nii vene kui ka eesti keelt vabalt. „Nad on mulle suureks toeks olnud,“ tunnustab ta. „Aga avalikel üritustel ja linnas liikudes soovivadki inimesed kuulda eesti keelt ja keegi ei ole tulnud ütlema, et rääkigu ma vene keeles. Pigem pursitakse ise eesti keelt.“
Virve, kes on ausalt välja öelnud, et tahtis lapsest saadik linnapeaks saada, on kolmveerand aastat tuhisenud kui keravälk. Teda jaguks justkui igale poole. Ka suuri pidusid on linnarahvaga peetud õige mitu. Elu näikse olevat ses isemoodi linnas käima läinud.