VILLU KANGURI VAATLUSED | Muhulase piinad suures linnas: sain magusamürgituse ja kogu raha võeti ära
Piisas vaid ühest mandril käigust üle mitme kuu ja hakkas juhtuma. Ometi on aga mul nii hea meel, et minust on nüüdseks vist ka hingelt täielik maakas saanud! Pakkisin taas kõik linnakohustused esmaspäevast reede lõunani kokku. Kujunes üsna kohutavaks ratsutamiseks. Niipea aga, kui linnas pühapäevaõhtused laternad paistma hakkasid, tabasin end mõttelt, et kell on juba kaheksa, kuid õues on ikka veel nii valge. Miks nad küll raiskavad sedaviisi raha? No kena, ma sain aru, et need puna-kolla-rohelised täpid on valgusfoorid ja ilma nendeta tiheasumis toime ei tule. Aga kõik muud värvilised ahvatlused, need on ju otsekui kuradist…
Juba praamil tabas mind vastupandamatu soov maiustada vorstijupiga, mis on aetud taignatoru sisse. Surusin instinktid alla. Ise veel mõtlesin, et pole sellest kraamist iialgi hoolinud. Nähes kaunist ülekaalulist daami, kelle suunurgad olid ketšupiga koos, mõtlesin veelgi, et kannatan ära. Alateadvusse jäi midagi aga vist alles. Sest sissesõidul linna märkasin, et minu endise kodu lähedal on nüüd koguni kaks konkureerivat kohta, kus kotlet käib kahe saia vahele.