VERESAUNA TAGAMAAD: kõik, mida peab teadma Palestiina ja Iisraeli sõjalisest konfliktist

7. oktoobril alustas terroriorganisatsioon Hamas Gaza sektorist ootamatut rünnakut Iisraelile. Kõigepealt paisati juutide vastu tuhandeid rakette ja seejärel läksid liikvele maaväed. Näiteks 60 kilomeetri pikkusest eraldusmüürist murdsid palestiinlased buldooseritega läbi kui sulavõist. Iisraelile tuli araablaste selline agressiivsus ja ülbus ilmselgelt üllatusena, kuid üsna kiiresti suudeti end koguda ja vastulöögid olid kärmed tulema. Kõige mõttekam on viimased olulisemad sündmused, selle konflikti tagamaad ja nendeni viinud põhjused kokku võtta märksõnadena.

Ajaloolise lühikokkuvõtte raames saab öelda, et Suurbritannia võttis Palestiina territooriumi oma kontrolli alla pärast seda, kui seal valitsenud Osmanite impeerium sai Esimeses maailmasõjas lüüa. Sellel maal olid esialgu enamuses araablased, juudid olid vähemuses. Pinged kahe rahva vahel kasvasid, kui rahvusvaheline üldsus nõudis Suurbritannialt juutidele kodu loomist Palestiinas. Juutide jaoks oli see nende esivanemate kodu, kuid ka Palestiina araablased nõudsid seda maad endale. Kuni 1940. aastateni kasvas juutide arv, kuna paljud inimesed põgenesid Euroopast tagakiusamise eest ja otsisid pärast holokausti turvalist elukohta. Kasvas ka vägivald: nii juutide ja araablaste vahel kui Briti ülemvõimu vastu.

1947. aastal hääletas ÜRO Palestiina jagamise poolt juudi ja araabia riigiks ning Jeruusalemmast sai rahvusvaheline linn. Juutide juhid kiitsid selle plaani heaks, kuid araablased olid selle vastu ja seda ei viidudki kunagi ellu. 1948. aastal kuulutas Iisrael ametlikult välja oma iseseisvuse ja eraldus Palestiinast. Kuid kohe tungisid vastloodud riigi territooriumile araablased Egiptusest, Iraagist, Süüriast, Jordaaniast ja Liibanonist ning algas relvastatud võitlus. Mitmed territooriumid – Gaza sektor, Golani kõrgendikud, Jordani jõe läänekallas, Siinai poolsaar liikusid riigi käest riigi kätte olenevalt sellest, kes oli hetkel tugevaim.