JUHTKIRI | Kui midagi on kümme aastat edasi lükatud, kui vajalik see riigi arengule siis ikka on

Estonia teatri juurdeehitus. Rail Baltic. Rahvusringhäälingu uus maja. Need on vaid mõned näited asjadest, mida on pikalt plaanitud, kuid näib, et valmis ei saa need kunagi. Ei hakka siinkohal seda loetelu täiendama. Küll aga väärib mõtisklemist, mis neid ühendab ja miks see nii on.

Peamine ühendav tegur on see, et enamasti on need projektid kuskil varjusurmas, aga mingi aja tagant kaevab keegi nad üles ja korraks puhkeb taas sama sisuga poleemika. Näiteks Rail Balticu puhul kurdavad selle vastased, et elanikud aetakse kodudest välja nagu Nursipalus. Ja see müra! Pooldajad soovitavad, et käige näiteks Poolas ja vaadake, seal on see tulevik juba käes: Varssavit ja Krakowit lahutab üle 300 kilomeetri, aga kiirrong sõidab selle maha kahe tunniga. Kiiremini kui rong Tallinnast Tartusse. Ja samas vaimus kogu aeg. Laulame neid laule jälle!

Eks see tuleneb riigi kroonilisest rahapuudusest. Lisaks lõputud bürokraatiakoridorid, kus projektid sahtlites tolmu koguvad.