JUHTKIRI | Kui vana on vana? Kui kauaks meil pensioniarvestuse programmi veel jagub?

Pensionid on üks meie elu valupunkte. Kui neist iga päev ei räägigi, siis üle päeva ikka. On põhjust seda tänagi teha – hiljuti jõudis avalikkuse ette, et sotsiaalkindlustusametis pensionidega õiendamiseks kasutatav programm on sisuliselt muutmata kujul kasutusel alates 2000. aastast ehk IT mõistes paras ise pensionile saata.

Eks see ole kahe otsaga asi. Ühelt poolt on meil kõige vana ees alateadlik hirm, mis meid juhib. Vanal inimesel võivad kuulmine-nägemine viletsaks jääda ja kui juba nii vana, et paratamatu lõpp on päris lähedal, ei pruugi enam jalgugi alla saada. Nii kipumegi eelarvamuslikult suhtuma kõigesse, mis vana. Aga me unustame seejuures, et programmil ei ole kuidagi võimalik füüsiliselt vanaks jääda – see on elektrisignaalide jada ja piltlikult öeldes on elektronid ühed vähesed asjad, mis on igavesed. Ei kulu, ei mädane.

Vanemaid asju eristab uuematest reeglina ka see, et mida uuem, seda keerulisema ehitusega. Aga et mida lihtsam, seda lollikindlam, teab iga laps. Ja et mõni vana asi võib olla tunduvalt kestvam kui tänapäeval toodetu, teame kas või autode või kodutehnika näitel. Tööpõhimõttedki on reeglina samaks jäänud, tavaliselt muutub ajas ainult vormistus.