FOTOD | Aino Järvesoo haud kasvab rohtu: ei ühtegi lilleõit ega rehajoont

Eestlaste väljasuremise pärast südant valutanud Tartu ülikooli auliige, Tartu Tähe kavaler ning presidendi akadeemilise nõukogu esimene auliige Aino Järvesoo jagas laiali kogu oma maise vara, kuid tema hauaplats on üsnagi nukras olukorras.

Eesti vankumatu patrioodi Aino Järvesoo põrm puhkab Tartus Raadi Vana-Jaani kalmistul, oma abikaasa Elmar Järvesoo kõrval. Rohi otse põlvini ei kõrgu, kuid hauaplatsi kattev killustik on läbi kasvanud. Hauakivi ees seisab tühi lillevaas.

Kui kehvalt on hooldatud helilooja Juhan Simmi haud, võib vabandavalt öelda, et tema sümfoonilised heliteosed ja koorilaul „Oma saar“ ei kõneta moodsa eurodisko sõpru. Ehkki uue põlvkonna poetessid aeg-ajalt tavatsevad õhata Betti Alveri poole ning tema mälestuseks on Jõgeval avatud lausa muuseum ja mälestuspark, on ka luuletaja viimne puhkepaik rohtu kasvanud. Kui Järvesoo olnuks pelgalt Massachusettsi ülikooli pedagoogikaprofessor, võiks ka tema nukras seisus hauale läbi roosade prillide vaadata. Eesti suurim eraannetaja oli aga taasiseseisvumisaja eestluse sümbol.