LIBERAALSUS VÕI SOTSIALISM? Igor Gräzin: Eestis lokkab riigimajandus. Kas meid ootabki nõukogude majandussüsteem?

Meil on palju asju, mille kohta käivad sõnad on kaotanud või kaotamas oma õiget tähendust. Kas või seesama rohepööre, mis pole ei pööre ega roheline, vaid teatav tekstide süsteem eelarvetest raha saamiseks. Rail Baltic – pole ei rail (tuleb üherealine) ega Baltic (ulatub Tallinnast äärmisel juhul Iklani, kui sedagi). Aga nüüd võtame teise, palju olulisema sõnatähenduse, mille moonutatud kujul esitas sotside juht Lauri Läänemets.

Sotsidele oli tähendus õige, aga normaalsetele inimestele mitte. Oma algsel kujul, alates 18.sajandist, tuletati liberalism ladinakeelsest sõnast libertas, mis tähendas vabadust. Tol ajal vabadust kahest asjast: ühiskonna seisuslikust jaotusest (krahvid, vikaarid, linnakodanikud, talupojad) ja – teiseks, mis eriti oluline – vabadust teha tööd ja toota inimestele vajalikke asju hinna eest, mida tarbijad olid valmis maksma.

Tootjad ja töölised olidki kõik vabad: toodeti, mida taheti, küsiti palka, mida maksta võidi. Kusjuures kapitalistliku tootmise eelduseks ja aluseks oli ja on küsimus: mida ma saan teha sinu jaoks? Pole ju mõtet toota asja, mida kellelegi vaja pole ja mille eest keegi ei maksa.