Fakt teadust päevas: kas DNA on alati kaheahelaline?

Vastus: DNA ei pea ilmtingimata olema kaheahelaline, vaid võib moodustada ka mitmeahelalisi struktuure.

Kui mõtleme DNA-le, kujutame seda sageli kuulsaks saanud kaksikheeliksina – just sellisena, nagu teadlased James Watson ja Francis Crick seda 1953. aastal maailmale esitlesid. DNA kaksikheeliksi ahelakujund oli bioloogia ajaloos üks murrangulisemaid avastusi, mis aitas meil mõista, kuidas geneetilist informatsiooni säilitatakse ja edasi pärandatakse. Selle ikoonilise struktuuri avastamine tugines ka Rosalind Franklini ja Maurice Wilkinsi tööle, kes jäädvustasid DNA kujutise röntgendifraktsiooni abil, avades selle struktuurile uue vaate.

Kuigi kooliõpikutes kujutatakse DNA-d enamasti kaheahelalisena, on tegelikkus siiski mitmetahulisem. Ulmefilmide tulnukate DNA-d kujutatakse mõnikord mitmeahelalise DNA-ga, kuid tänapäeval on teada, et ka inimeses esineb mitmeahelalisi DNA struktuure. Molekulaarbioloogia avastused on näidanud, et inimese DNA võib mõnikord moodustada näiteks neljaahelalise struktuuri, mis meenutavad sõlmesid. Selliseid sõlme-struktuure leidub näiteks telomeerides – kromosoomide otstes paiknevates osades, mis kaitsevad meie geneetilist materjali kulumise eest. Need DNA-sõlmed on olulised telomeeride stabiilsusele ja aitavad aeglustada DNA järjestuste kulumist, mis mängib tähtsat rolli rakkude vananemise ja vähivastase kaitse seisukohalt.