Loll on raske olla – või siiski mitte?

Loomariigis, poliitikas ja koolimajas on raske olla loll – midagi jääb ikka külge, elu ise paratamatult õpetab. Arstlik tunnetus on midagi muud: loll on lihtne olla, aga samas pole sellist diagnoosi olemas.

Kui Juku käiks tunnis, mitte ei tegeleks nurgas vulgaarsete anekdootide kirjutamisega, ei peaks õpetaja ütlema: „Istu, kaks.“ Rahuldav hinne tuleks ainuüksi selle pealt, kui ta istus klassis ära kõik 45 minutit.

„Kui natukenegi midagi tead, midagi oled lugenud – oled natukenegi vaeva näinud, siis ikka saab kolme kätte,“ ütleb endine riigikogu liige ja Tartu Jaan Poska gümnaasiumi koolipapa Helmer Jõgi. Ta teab, et raamatute raamat ütleb, kuidas õndsad on need, kes vaimust vaesed – ju siis pole lollil endal raske olla loll. „Teistel, kes on tema ümber, nendel on natuke raske.“