Sõjasangar Alfons Rebase õetütar mäletab Tallinna pommitamist: „Ühe maja rõdul seisis memmeke ja karjus: „Aidake! Aidake!“ – aga keegi ei saanud teda aidata.“

Eesti kuulsaima väejuhi Alfons Rebase õetütar Marina Ivanova-Rebane on oma elus kogenud meeletuid õudusi ja hingekriipivat traagikat. Ta oli tunnistajaks sellele, kuidas Tallinna pommitamise ajal põles ja varises rusudesse Harju tänav. Ka tema toonane kodu Nõmmel hävis plahvatuse lööklaines. Nende õuduste eest Saksamaale pagedes sattusid Marina ja tema ema uuesti hävingu keskele – prantslased pommitasid peaaegu maatasa nende vastse kodupaiga, Freudenstadti linnakese.

„Eestlased arvavad, et paguluses oli elu hea, et Saksamaal oli ohutu ja seal oli süüa. Aga see ei olnud nii, meil oli suur nälg,“ meenutab 1939. aastal sündinud Marina oma esimesi võõrsil oldud aastaid. „Ja meie emaga sattusime ühest pommitamisest teise sisse.“ Kogu paguluses oldud aja saatis Marinat katkematu koduigatsus ning unistus sellest, et ta pääseb ükskord pääseb tagasi Eestisse, mis oli tema kujutlusis nagu paradiis.

Marina varast lapsepõlve saadab üks traagiline sündmus teise järel. Sõja puhkedes elas ta koos ema Astridi ning vanavanematega Narvas. Piirilinn oli II maailmasõja ajal pidevalt Vene lennuvägede tule all. Ühe õhurünnaku ajal sai hävitava tabamuse ka nende maja, mille vanaisa oli alles hiljaaegu ehitanud. Jäänud koduta, kolis pere elama Nõmmele.