„See ei ole eutanaasia.“ Valmis eelnõu, et inimene saaks ise otsustada väärika elulõpu üle

„See ei ole eutanaasia. See ei ole abistatud enesetapp. See ei ole vanurite surmamine.“ Neid lauseid pidid kordama kõik eksperdid, kes tutvustasid sotsiaalministeeriumis patsiendi elulõpu tahteavalduse eelnõud. Elulõpu tahteavalduse mõte on väärikas elulõpp ja et inimene saaks selles kaasa rääkida – siis, kui ta on veel otsustusvõimeline.

Sotsiaalministeeriumi nõuniku-peakaplani Katri Aaslav-Tepandi sõnul ei karda inimesed surma. Nad kardavad piinavat suremist, kuid nüüdisaegne meditsiin suudab inimest väga kaua elus hoida. Ravi pikendamine võib aga tähendada kannatuste pikendamist.

Kui inimesel on tehtud elulõpu tahteavaldus, siis ei saa talle teha elusäilitavat ravi, kui see on talle vastuvõetamatu. Aga tahteavaldusel pole suurt mõtet, kui see on peidus lauasahtlis. Tulevikus saab seda teha nii digitaalselt kui ka paberil. Kui seadus 1. jaanuaril 2027 jõustub, on see nähtav tervise infosüsteemis.